tunne

Nii rumalalt naljakas on kuidas mõni tunne võib meid jääda alatiseks jälitama, isegi siis kui arvame, et oleme selle ammu unustanud. Tegelikkuses ei ole me unustamisega veel kaugeltki rinda pistnud, oleme tegelenud vaid peitusemängijast tundega, kes hetkeks peitus nii hästi et me juba kippusime uskuma, et ta on ka suutnud põgeneda.
See tunne, mis on kohati nii armas, aga tema salakavalus teeb sulle haiget, sest see tunne ei ole ainus tunne sinus, sinus on ka teisi tundeid, mis peaksid olema selgelt mõtleva inimese jaoks olulisemad, esikohal.
Kui sinu salakaval tunne võtab sinu südames võimust ei valluta ta aga tervet sind, sinus olevad esikohatunded jäävad mäslema ja oma teed käima, nad ei jäta sind üksi, sest see oleks liialt lihtne.
Enda unenägudes unistajana võid küll saada valikuid ja võita kõik raskused, kuid ärgates purustavad tunded su hinge. Teades nende muutlikkust ja ohtlikkust peaksid neist hoopis lahti ütlema, aga nende ära saatmine on võimatu ning sul ei jää muud üle kui kanda kaasas enda rasket segi tunnete koormat, mis on raskeim raskeimast ning tihti juhtub, et ka murdud nende all.. need on need õhtud kus sa istud üksi aknal vaadates kuud ja seal ka mõnikord esinevaid tähti ja sa isegi ei ürita oma pisaraid tagasi hoida sest kui valusalt sind ei põletaks ka teadmine, et kuu seda aknast piilub, siis sa tulid tema juurde teadmisega, et tema need nähtud pisarad enda mällu küll jätab, kuid tema olematult keelelt ei tule neist piiksugi kellegile .
Mõni meist aga ei murdu pisarate näol, vaid on murdunud nii mitmeid kordi sisemiselt, et tema keha on koguaeg uppunud neisse pisaraisse, mis eal tema kehast välja ei pääse ning temas tormi tekitavad, teda igal ajahetkel aina enam purustades ja nii tihti ongi et inimesed, kes välispidiselt on kõige tugevamad ja kelle õlal nii mitmeid kordi nutetakse, kes alati on valmis teise pisaraid kuivatama ja kätt hoidma nutab alati koos nutjaga ja temast eemal olles, sest tema nutabki koguaeg.. ja mitte keegi ei pääse tema sisemusse neid pisaraid pühkima, ka tema ise ei suuda neid peletada, sest kuidas küll oleks võimalik ravida südant mis ei teagi et see puruks.
Aga kui see tunne sinus on peidus ja ta ei tule varastama sinu hinge ja sinu eksisteerivaid unistusi ning ka sinu mõistusega on kõik piisavalt hea, siis seda ise otsides ja leides ehk võid temaga ka ükspäev hüvasti jätta, aga selleks pead suutma temaga silmitsi seista.