Thursday, October 1, 2009

:)


Sammun, aegaselt pööran pead. Palju näen, kuid mõsita ei suuda, vähe kuulen, kuid hääled mu peas mõistavad selgelt kõike. Vihmaga segunenud liiv ja muld on tekitanud pori. Porisse on kukkunud oma aja õitsenud lehed. Sammun aeglaselt või kiirelt, ikka kleepuvad need mu säärsaabaste külge ja ei lahku sealt enne kui need käega eemaldan.
Nad on värvilised, kuid varsti nad enam seda ei ole. Nad kõdunevad, nagu kõduneb kõik mu ümber ja sees.

No comments:

Post a Comment