naeratus ja usk.
Sinu silitus, paitus,
kurjus või laitus.
Tänu või iha,
hävitasid liha.
Võtsid naha
Enam ei vaata sa taha
Kuid eemal nuuksub ta
Ei lõppe ta elu pisarateta.
Kuid sina kõnnid püstipäi
Ei mõtle kes tast maha jäi
Ka temalgi oli pere
Kes iga hommik ütlesid tal tere.
Vaatad kasukat
Ta nõuab ju paitust
Kuigi sul ajusopist
Teada on tugev laitus.
Nii mõnus
Nii soe
Nii hea
Nii valus
Nii külm
Nii paha
Naeratus näol
Süda rõõmust tulvil
Uhkust täis süda ja rind
Mul on miskit
Mida pole teil
Mul seljas uus kasukas
Südametunnistusel jälle üks mõrv
Nutt kurgus
Kopsud ei täitu enam õhuga
Viimaseid hingetõmbeid teed
Seljas pole miskit enam
Ehk tahaksid ka inimnahast kasukat?
Viimsed närvid tõmblevad
Ja valu on juba kadumas
Pea muutub uimaseks
Süda enam ei löö
Ja nii sai ta kasuka.
No comments:
Post a Comment